• Alusta perearstist

    Alusta perearstist

    Loe edasi

  • Kuidas kutsuda kiirabi?

    Kuidas kutsuda kiirabi?

    Kiirabi kutsumiseks helista numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt ja taksofonidest. Helistada on võimalik ka...

    Loe edasi

  • Tervisehäire! Kas Perearst või EMO?

    Tervisehäire! Kas Perearst või EMO?

    Ootamatult tekkiva tervisehäire puhul tekib igaühel küsimus, kust saada kiiresti abi. Vajalikku esmast abi osutab perearst või...

    Loe edasi

  • Digitaalne Kiirabikaart

    Digitaalne Kiirabikaart

    Kõik patsiendiga seotud digitaalsed kiirabikaardid on kättesaadavad PATSIENDIPORTAALIS

    Loe edasi

  • Kuidas anda tagasiside?

    Kuidas anda tagasiside?

    AS Karell Kiirabi tagasiside ja kaebuste menetlemise kord

    Loe edasi

  • Karell Kiirabi AS

    AS Karell Kiirabi alustas oma tegevust 2001. aasta 30. aprillil Lasnamäel, kahe arstibrigaadiga. Ettevalmistöö oli pikaajaline ja keeruline protsess, kuid sellele vaatamata algus ei olnud kerge – tegemist oli esimese eraomandusliku kiirabiga Eestis.
    2001. aasta sügisel rajati täiendav tugipunkt Õismäele ning sellega kujunes välja lai teeninduspiirkond Tallinnas ja selle lähiümbruses. 2004.aastal lisandusid esimesed õebrigaadid, mis ennast kiiresti õigustasid.
    2014. aastast teenindab AS Karell Kiirabi Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piirkondi, kokku igapäevaselt 18 kiirabibrigaadiga. 123
    Täpsema info kiirabi töö kohta leiab siit: https://www.terviseamet.ee/et/valdkonnad/tervishoid/kiirabi

     

  • Kuidas kutsuda kiirabi

    Hädaabinumber 112 töötab selleks, et iga inimene saaks ohu korral abi kutsuda. Kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks kehtib number 112 Eestis ja kõikjal Euroopa Liidus (samuti Islandil ja Gruusias). Hädaabinumber 112 on alati kättesaadav ja sellele helistamine on tasuta. Numbrile 112 saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või operaatori võrgus puudub levi.

    Helista 112, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.
    Helistada tuleks järgmistel juhtudel:

    • on vaja kiiret abi,
    • on alust arvata, et abivajadus tekib
    • soovid ohust teada anda.


    Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast. Kõnele vastav päästekorraldaja on väljaõppinud professionaal, kes selgitab välja olukorra tõsiduse. Kui selgub, et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja, annab päästekorraldaja edasised juhised või suunab kõne edasi.

    Õpeta hädaabinumber 112 selgeks ka lastele ja julgusta neid seda kasutama.

    Arvesta ka teistega, kellel võib olla väga kiire vajadus liinile pääseda.

    Kõik Häirekeskusesse tehtud kõned salvestatakse.

    Kuidas toimida häirekeskusesse helistamisel?

    • Ütle esimesena, mis juhtus, kas keegi on saanud viga ja vajab abi.
    • Ütle võimalikult täpne aadress või kirjelda oma asukohta. Võid päästekorraldajale öelda ka oma täpsed koordinaadid. Loe, kuidas ise telefonis oma koordinaate määrata.
    • Kuula päästekorraldaja juhiseid ja vasta tema küsimustele – ta on selleks, et sind aidata. Küsimuste kaudu saab päästekorraldaja õigesti hinnata ohuolukorda ja anda päästjatele, politseile ja kiirabile võimalikult palju vajalikku lisainfot.
    • Ole kannatlik. Kui ohus on kellegi elu või vara, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – see on juba teel.
    • Lõpeta kõne alles siis, kui kogu vajalik info on edasi antud ja päästekorraldaja seda lubab.
    • Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada
    • Hoia oma telefoniliin vaba, et sulle saaks vajaduse korral tagasi helistada.
  • INFOLEHT PATSIENDILE

    Käesolev infoleht aitab Teil mõista kiirabi olemust, annab Teile ülevaate kiirabi tööst ning kasutatavast aparatuurist.
    PDFsuur

     MIS ON KIIRABI?

    Alati kui vajate vältimatut elutähtsat tervishoiuteenust
    HELISTAGE 112
    sest ainult selliselt saame Teile tagada kiire abi osutamise

    Kiirabi osutab kvaliteetset haiglaeelset tervishoiuteenust ägeda haigestumise, traumade ja mürgistuste korral, tagades koostöös häirekeskuste, päästeteenistuse ja politseiga siseriikliku turvalisuse igale Eesti Vabariigi territooriumil viibivale isikule.

    Kiirabitöö on riiklikult korraldatud ning kiirabipidaja oma tegevuses lähtub seadustes ja määrustes kehtivatest nõuetest. Kiirabid saavad väljakutse korralduse Häirekeskuselt. Häirekeskuse töötaja määrab vastavalt juhenditele väljakutse prioriteedi ja edastab selle teeninduspiirkonnas olevale kiirabibrigaadile.

    A(alfa) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, ta seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul. Abivajajal soovitatakse võimalusel pöörduda perearsti poole.

    B(bravo) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või teade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kiirabibrigaad saadetakse välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

    C(charlie) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul.

    D(delta) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab päästekorraldaja või valvearst katkestama varasema A- või B- prioriteediga väljakutse täitmise ning suunama kiirabibrigaadi D-prioriteediga väljakutsele. C- prioriteediga väljakutse on lubatud katkestada juhul, kui seda võimaldab patsiendi terviseseisund.

    Tagasi

    KES TÖÖTAVAD AS KARELL KIIRABIS?

    Kiirabi teeninduspiirkondades Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal on AS Karell Kiirabil kokku 12 tugipunkti. Tugipunktid on kiirabiautode varustamise ja korrastamise kohaks ning seal asuvad ka kiirabibrigaadi liikmete tööruumid. AS Karell Kiirabi koosseisu kuulub 18 kiirabibrigaadi, millest 2 on arstibrigaadid ja 16 on õebrigaadid.

    Kiirabibrigaad koosneb üldjuhul kolmest liikmest:
    • I liige – arsti-või õebrigaadi juht
    • II liige – õde või erakorralise meditsiini tehnik
    • III liige – operatiivsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik.
    Tagasi

    KIIRABIS KASUTATAVAD MEDITSIINISEADMED JA VAHENDID

    • Kiirabi erakorralised patsiendid vajavad pidevat jälgimist. See on võimalik tänu kvalifitseeritud meeskonnale ning spetsiaalsele aparatuurile, mis võib esmapilgul tunduda hirmutav ja keeruline. Kiirabiseadmed toetavad patsiendi elutähtsaid funktsioone ja võimaldavad jälgida patsiendi seisundit.

    • Mõni aparaat teeb alarmeerivat häält, teised on hääletud, kuid näitavad tihti muutuvaid graafikuid ja numbreid. Ärge muutuge ärevaks aparatuuri või selle helide pärast! Kiirabibrigaadi liikmed mõistavad kuidas aparatuur toimib, mida helid tähendavad ning vajadusel selgitavad aparatuuri otstarvet või funktsiooni.

    • Kiirabis jälgitakse patsiendi südametegevust monitori abil. Monitor on ühendatud patsiendiga elektroodide kaudu, mis kinnituvad kleepuvate padjakestega rindkerele. Monitor näitab südametöö graafilist kujutist. Monitoril olevad näidud võivad vahelduda kiiresti ning see on täiesti normaalne.

    • Pulssoksümeeter on seade vere hapnikusisalduse (küllastuse) määramiseks ja pulsi mõõtmiseks.

    • Glükomeeter mõõdab veresuhkrutaset nii kapillaarsest (sh sõrmeotsast) kui ka venoossest täisverest.

    • Tilkinfusioonisüsteemide abil on võimalik manustada patsiendile erinevaid ravimeid ja vedelikke. Infusioonisüsteem ühendatakse veenikanüüliga.

    • Erakorralise patsiendi transpordiks haigla EMO osakonda kasutatakse kandetooli, kandetekki või autoraami.

    Tagasi

    MIDA TEHA ENNE KIIRABI SAABUMIST?

    Selleks et tagada Teile või abivajajale kiire ja kvaliteetne kiirabiteenus palume Teil mitte katkestada telefonikõnet Häirekeskusega ja olla liinil nii kaua, kui seda palub Häirekeskuse töötaja ning tegutseda tema juhiste järgi kuni kiirabibrigaadi saabumiseni. Võimalusel saata keegi tänavale või uksele vastu, et kiirabibrigaad leiaks kiiresti sisenemistee.

    Võimaluse korral enne kiirabi saabumist palume valmis panna abivajaja:

    • varasemad väljavõtted haiguslugudest (e. haiglast väljastatud epikriisid) või kiirabikaardid

    • varasemate uuringute tulemused (nt kardiogrammid, analüüside vastused vms)

    • ravimid, mida abivajaja kasutab igapäevaselt

    • isikut tõendav dokument (pass / ID kaart / juhiluba)

    • perearsti poolt väljastatud väljavõte tervisekaardist kroonilist haigust (sealhulgas diabeet, hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, südame rütmihäired, astma) põdevale ja pidevalt ravimeid vajavale patsiendile kiirabibrigaadile esitamiseks (selle olemasolul).

    Juhul, kui patsient vajab hospitaliseerimist, siis kiirabibrigaad informeerib patsienti millisesse haiglasse transport planeeritakse. Seetõttu palume Teil üles kirjutada Teile lähedase inimese telefoninumber, kellele soovite helistada ja oma tervise kohta käivat informatsiooni anda. Telefoni teel esmast informatsiooni oma tervise kohta saate anda vaid Teie ise. Haigla ei anna telefoni teel informatsiooni Teie terviseseisundi kohta. Teie poolt määratud kontaktisikutele ja telefoninumbritel ning Teie nõusolekul saab aga erakorralise meditsiini osakond (EMO) vajadusel Teie lähedastega ühendust võtta.

    Tagasi

    MIDA PEAKSIN KAASA VÕTMA HAIGLA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONDA (EMO)?

    • isikut tõendav dokument (pass / ID kaart / juhiluba)

    • igapäevaselt kasutatavad ravimid või nimekiri ravimitest

    • sobivad riided, et haiglas pärast erakorralist tervishoiuteenust või haiglaravi koju minna

    • raha või pangakaart EMO-s visiiditasu tasumiseks või haiglaravi järgselt voodipäeva eest tasumiseks, koju sõiduks vms

    • soovi korral vahetusjalatsid, isiklikud hügieenitarbed, mobiiltelefon (akulaadija)

    • haiglasse ei soovitata kaasa võtta väärtasju ja ehteid.

    Tagasi

    MIDA MA PEAKSIN VEEL KIIRABIST TEADMA?

    • Järgige raviskeemi mida perearst või eriarst on Teile määranud. Päeva jooksul tarvitage ravimeid vastavalt määratud skeemile. Kiirabi ei määra Teile pikaajalist ravi ja ei muuda olemasolevat raviskeemi. Kiirabi saab Teile osutada vältimatut abi.

    • Kiirabi osutab elutähtsat teenust. Enne kiirabi kutsumist kaaluge võimalust pöörduda perearsti poole, helistada nõuandetelefonidele või pöörduda ise erakorralise meditsiini osakonda.

    • Kutsuge kiirabi, kui Teie terviseseisund muutub äkki, kiiresti või lühikese aja jooksul märgatavalt halvemaks, teil on tekkinud äkki tugev valu või olete saanud eluohtliku trauma.

    • Kiirabi ei saa Teid haiglast tagasi koju transportida.

    • Igal inimesel on õigus saada tervishoiuteenust ja ravi ilma, et teda jäädvustatakse. Sellest tulenevalt palume võimaluse korral kiirabibrigaadide tööd mitte pildistada ja filmida.

    • Kiirabi teeb koostööd haiglate, politsei ja päästeasutustega. Kiirabil on teatud juhtudel, seaduses sätestatud korras, kohustus patsiendist teavitada politseid.

    • Kiirabist ei väljastata Teile teatist trauma või tervisekahju tuvastamiseks. Kui soovite tervisekahju tuvastamist, siis seda teeb kohtuekspertiis.

    • AS Karell Kiirabi annab endast parima, et pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust. Tagasisidet patsientidelt ootame: https://karellkiirabi.ee/et/tagasiside

    Tagasi 

    TÄIENDAVAD TELEFONINUMBRID

    Hädaabikõne Eestis ja Euroopa Liidus 112

    Mürgistusteabekeskus

    16662

    Perearsti nõuandetelefon

    1220
    +372 634 6630
    välismaalt

    Psühholoogiline kriisinõustamine 631 4300
    Ohvriabi kriisitelefon 116 006

    Emotsionaalse toe telefon (19:00 – 07:00)

    655 8088

    Ida-Viru Keskhaigla EMO (Jõhvi)

    331 1074

    Rakvere Haigla EMO

    322 9046

    Põhja Eesti Regionaalhaigla EMO (Tallinn)

    617 1369

    Tartu Ülikooli Kliinikum EMO

    731 8111

    Ida-Tallinna Keskhaigla EMO

    620 7040

    Järvamaa Haigla EMO (Paide)

    384 8155

    Lasteabi 116 111
    Kadunud laste telefon 116 000

    Nõuandetelefon „Lastearst kuuleb“

    1599 (tasuline 1€/min)

    Häirekeskus Eestis helistades välismaalt 6000 112
    Tagasi
  • Tagasiside ja kaebuste menetlemise kord

     

    1. AS Karell Kiirabi tagasiside ja kaebuste menetlemise korra eesmärgiks on:

    1.1. informatsiooni kogumine ja tagasiside saamine teenuste kvaliteedi kohta

    1.2. kaebuste ja ettepanekute võimalikult kiire läbivaatamise, lahendamise ja tagasiside andmise tagamine

    1.3. pakutavate teenustega rahulolu tagamine.

    2. Tagasisideks loetakse patsiendi või tema seadusliku esindaja ettepanekut, arvamust ning tänuavaldust, mis on esitatud suulises või kirjalikus vormis.

    3. Kaebuseks loetakse rahulolematust AS Karell Kiirabi poolt pakutavate teenuste või organisatsiooni suhtes.

    4. Kõik AS Karell Kiirabi töötajad, kes osalevad tagasiside või kaebuse menetlemise protsessis, järgivad konfidentsiaalsuse tagamise ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Juhul, kui kaebuse lahendamine nõuab kolmanda osapoole kaasamist, kooskõlastatakse see eelnevalt patsiendi või tema seadusliku esindajaga kirjalikult.

    5. Tagasiside ja kaebuse saab kirjalikult esitada:

    5.1. tavakirjaga, aadressile AS Karell Kiirabi Siduri 3, Tallinn 11313

    5.2. e-posti teel, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

    5.3. elektroonselt täidetava vormina kodulehel, www.karellkiirabi.ee

    5.4. vastaval vormil, mis on kättesaadav AS Karell Kiirabi kodulehel. Vorm saata või anda Karell Kiirabi töötajale.

    6. Kaebuses peab olema märgitud patsiendi nimi, kaebuse aluseks olevad selgesõnalised ja arusaadavad asjaolud, kaebuse esitaja nimi ning seos patsiendiga (kui kaebuse esitajaks ei ole tema ise) ja kaebuse esitaja kontaktandmed, kuhu vastus saadetakse. Kirjalikule kaebusele saadetakse kirjalik vastus. Anonüümset kaebust ei menetleta ja sellele vastust ei saadeta.

    7. Kirjalikule kaebusele vastatakse hiljemalt 15 päeva jooksul, alates kaebuse esitamisest. Kui kaebuse lahendamine võtab kauem aega, siis hiljemalt 30 päeva jooksul või informeeritakse kaebuse esitajat vastuse esitamise tähtajast.

    8. Suuliselt on võimalik kaebus või ettepanek esitada AS Karell Kiirabi juhatusele, eeldusel, et ei soovita kirjalikku vastust ning kaebus saab koheselt lahendatud ega vaja edasist käsitlemist.

    8.1. Suuliselt kaebust esitava isiku vastuvõtmisest võib keelduda, kui isik on agressiivse käitumisega või ei ole teovõimeline või ei väljenda oma soove selgelt või probleemi lahendamine ei kuulu AS Karell Kiirabi pädevusse (sellisel juhul suunatakse isik asutusse, kelle pädevusse küsimus kuulub).

    9. AS Karell Kiirabisse laekunud mitteanonüümne kirjalik tagasiside registreeritakse asutuse vastavas registris.

    AS Karell Kiirabi annab endast parima, et teenuse osutamisel tekkinud probleem lahenduse leiaks, kuid murelikul patsiendil/kliendil on alati õigus pöörduda:

     
    *Sotsiaalministeeriumi juures töötava nõuandva Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, aadressil Gonsiori 29, Tallinn või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    *Terviseametisse, aadressil Paldiski mnt 81, Tallinn või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    *Sotsiaalkindlustusamet, aadressil Endla 8, Tallinn või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    *Õiguskantsleri Kantselei, aadressil Kohtu 8, Tallinn või http://www.oiguskantsler.ee/et/kuidas-esitada-avaldus
     
     
  • Info üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kohta

    Üldinformatsioon patsientidele kehtiva üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kohta

    • Igal inimesel on perearst, kelle ta on reeglina ise valinud. Perearsti nimistusse registreerumine toimub kirjaliku avalduse alusel.
    • Kõikidel perearstidel on oma nimistu ehk registreeritud patsientide nimekiri, mille kinnitab Terviseamet.
    • Perearsti nimistu suurus jääb vahemikku 1200 kuni 2000 isikut. Kui nimistu on suurem kui 2400 isikut, peab perearstiga koos töötama teine arst.
    • Perearst on tema nimistusse registreerunutele esmase kontakti arstiks, see tähendab, et haigestunud inimene peab eelkõige pöörduma oma muredega selle perearsti poole, kelle nimistusse ta on kantud.
    • Juhul kui te ei ole rahul tervishoiuteenuse osutamisega on Teil õigus pöörduda Terviseameti järelevalveosakonna poole.

    Perearsti ja pereõe töökorraldusest:

    • Perearst töötab koos pereõega ning nende vastuvõtuajad peavad jääma igal tööpäeval ajavahemikku kell 8.00–18.00. Vähemalt ühel päeval nädalas peab vastuvõtt olema kuni kella 18.00-ni.
    • Perearsti tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerimine tagatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas.
    • Teave perearsti tegevuskoha lahtioleku- ja vastuvõtuaegade ning andmed sidevahendite (telefon, e-posti aadress) kohta peavad olema nähtaval kohal perearsti tegevuskohas ja veebilehel selle olemasolul.
    • Perearst peab teavitama patsiente, kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool vastuvõtu aega.
    • Perearst korraldab oma ajutise äraoleku ajal ennast asendama teise perearsti.
    • Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas (viiel tööpäeval nädalas vähemalt neli tundi päevas, kusjuures vähemalt üks vastuvõtt nädalas toimub õhtusel ajal - kuni kella 18.00). Vastuvõtule lisandub aeg muudeks perearsti tööjuhendis ette nähtud tegevusteks (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18 a. lastele, sidevahendite teel nõustamine).
    • Pereõe vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas, sellele lisandub aeg muudeks pereõe tööjuhendis ette nähtud tegevusteks (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18 a lastele, sidevahendite teel nõustamine).
    • Üldarstiabi osutaja (perearstikeskus) peab korraldama ägeda tervisehäirega patsiendile vastuvõtu pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Sellest tähtajast kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega.
    • Tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud, tuleb patsiendile väljastada 15 päeva jooksul.
    • Kindlustatud isikud ei pea perearsti juures visiiditasu maksma. Perearsti koduvisiidi tasu on kuni 5 eurot. Koduvisiidi eest ei või nõuda visiiditasu rasedalt, kelle raseduse on arst tuvastanud ja alla kaheaastaselt kindlustatult. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada 5 eurot sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta. Koduvisiidi vajaduse hindab ja otsustab perearst.
    • Üleriigiliselt perearsti nõuandetelefonilt on võimalik saada ööpäev läbi nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Nõu antakse eesti ja vene keeles.

    Nõuandeliini numbrid on:

    1220 (mobiililt helistades rakendub mobiilsideoperaatori hinnakirjapõhine tariif)
    +372 6346 630 (saab helistada nii Eesti siseselt kui ka välismaalt).

  • Tervisehäire! Kas Perearst või EMO?

    Allikas: Eesti Perearstide Selts

    Ootamatult tekkiva tervisehäire puhul tekib igaühel küsimus, kust saada kiiresti abi. Vajalikku esmast abi osutab perearst või pereõde Teie oma perearstikeskuses. Haiglate erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) kuhu viiakse tihti patsient kiirabiga pakutakse vältimatut abi, s.o meditsiiniabi, mille osutamise edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

    Võrreldes EMOga, kus isepöördujate keskmine ooteaeg ületab nelja tundi, saab visiidi aega perearsti ja pereõe juurde planeerida. Samuti on võimalik saada visiidi ajal perearstikeskuses rohkem teavet oma haiguse olemuse ning profülaktika kohta. EMOs on fookuses raskes seisundis patsiendi kiirdiagnostika ja ravi alustamine.

    Selleks, et säästa nii oma aega kui ka tervishoiuasutuse ressurssi, soovitame Teil valida sobivaima variandi. Käesolev infoleht aitab otsustada, millisesse tervishoiuasutusse oma probleemiga pöörduda.

    Infolehed:

    TÄISKASVANU haigestumise puhul

    LAPSE haigestumise puhul  

  • Patsiendi kodune ravi COVID-19

    PDFsuur

    Patsiendi kodune ravi COVID-19



    Koroonaviiruse kõige ajakohasema informatsiooni leiad veebilehelt www.koroonaviirus.ee

    JUHEND: Kui ootan koroonaviiruse proovi tulemust või analüüs osutus positiivseks, siis:

    1. Miks on kodune isolatsioon vajalik?

    Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Kui sa ei lahku oma kodust ega puutu kokku teiste inimestega minimeerid võimaliku nakkusohtu teistele.

    2. Kuidas saan ennast terveks ravida?

    Koroonaviirusele ei ole praegu otsest ravi. Sümptomeid, nagu köha ja palavik, saate leevendada läbi käsimüügiravimite. Juhul, kui sümptomid kaovad ja tunnete end tervena, annab lõpliku tervise hinnangu siiski perearst.

    3. Mida saan teha, et teisi mitte nakatada?

    Viibi kodus, kuni täieliku paranemiseni. Väldi väljas käimist. Juhul, kui sul on ilmtingimata vajalik kuhugile minna, siis kanna kindlasti maski. Jälgi, et aevastades ja köhides kataksid kindlasti suu ja nina. Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt pindu, millega puutud otseselt kokku.
    Oleks hea leida endale abistaja, kelleks võib olla igaüks – lähedane, sõber või naaber. Tähtis on, et ta kaitseks ennast haiguse eest kasutades isikukaitsevahendeid ja peaks kinni rangetest hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma – vanemaealised (>60 a), krooniliste haigustega ja/või immuunpuudulikkusega inimesed.

    4. Kuidas saan koju toidu ja muud vajalikud vahendid?

    Haige inimene ei tohiks käia poes ega apteegis. Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur roll, sest toidu ja ravimid saab lasta tuua just neil. Toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoidu saab hõlpsasti koju tellida. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab paluma kulleril jätta pakk ukse taha.
    Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb pöö rduda ko haliku om avalitsuse po o le , kes korraldab vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

    5. Mida peaksin ette võtma, kui minu tervislik seisund on läinud hullemaks?

    Võta telefoni teel ühendust perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220, selgita olukorda ning järgi saadud juhised. Kui seisund on väga tõsine, kutsu kiirabi, kes viib su haiglasse jälgimisele.

    6. Kas mu perekond peab jääma koju?

    Sinu pereliikmed peaksid jääma 14-ks päevaks koju, kuna nad on vahetult sinuga kokku puutunud. Nad võivad olla nakatunud ning haiguse edasise leviku vältimiseks ja oma tervise huvides tuleks kogu perel koju jääda.
    Kui pereliikmel tekivad antud perioodil sümptomid (palavik või köha) tuleks nõu pidada oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112.

    7. Kas ma pean teavitama laste kooli?

    Kindlasti teavita lapse lasteaeda või kooli, et jäite koos koju. Kindlasti aitab kool kaasa võimalustega, kuidas kaugelt kooliasju teha.

    8. Kas ma peaksin oma olukorrast teavitama enda tuttavaid, kellega olen viimastel päevadel kokku puutunud?

    Nüüd kui oled kodune, siis leia see aeg ja helista või kirjuta viimastel päevadel kokku puutunud tuttavatele. Siis nad teavad arvestada, et juba aegsalt jälgida enda tervist ja hoida hügieeni.

    9. Mul on täna õhtuks juba piletid kontserdile/kinno ostetud, kas ma võin ikkagi minna, kui järgin üldiseid hügieeninõudeid?

    Ei, teiste ja enda heaolu nimel jäta üritusel käimata.
    Avalikke kohti tuleks vältida senikaua, kuni oled paranenud, olenemata haigestumise põhjusest.

    10. Kui suur on tõenäosus, et ma võin surra?

    Enamjaolt suudab organism ise viirusega toime tulla. Seniste andmete põhjal on koroonaviirusesse hukkunud ligikaudu 2%.
    Viirused on ohtlikud riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kellel on nõrgestatud vastupanuvõime haigustele. Nende hulka kuuluvad nt kroonilisi haigusi põdevad ja eakad.

    11. Mida ma ütlen tööandjale?

    Koroonaviirust koheldakse samamoodi nagu grippi ja muid hingamisteede haigusi. See tähendab, et haiguslehte saab perearstilt ja see hüvitatakse üldise korra alusel: hüvitis hakkab jooksma alates kolmandast päevast.

    12. Kust saan koroonaviiruse kohta kõige adekvaatsemat infot?

    Koroonaviiruse kõige ajakohasema informatsiooni leiad veebilehelt www.koroonaviirus.ee
  • Privaatsuspoliitika

    Isikuandmete töötlemise üldpõhimõtted

    1. Üldine teave
    Isikuandmed on igasugune selline teave füüsilise isiku kohta, mille alusel on vastav isik võimalik kas kaudselt või otseselt tuvastada. Inimese isikuandmete hulka kuuluvad näiteks tema nimi, aadress, kontaktandmed, aga samuti teave varandusliku seisukorra kohta jms. Lisaks kuuluvad isikuandmete hulka oma loomult tundlikumad andmed ehk eriliiki isikuandmed, milleks on muu hulgas inimese tervise andmed.
    Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming. AS Karell Kiirabi töötleb isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, tervishoiuteenuste osutamiseks.

    2. Töötlemise õiguslikud alused

    2.1. AS Karell Kiirabi on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on saladuse hoidmise kohustus ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-st 41 tulenev õigus töödelda andmesubjekti nõusolekuta tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid ning §-st 593 lg2 alusel juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.
    2.2. Töötleme Teie isikuandmeid, kui:
    2.2.1. pöördute kiirabisse või kutsute kiirabi läbi Häirekeskuse endale või kellelgi teisele;
    2.2.2. patsient on märkinud Teid oma kontaktisikuks;
    2.2.3. soovite enda ravidokumentide väljastamist;
    2.2.4. saadate või esitate meile selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude, kaebuse, ettepaneku või tänukirja;
    2.2.5. kandideerite meile tööle;
    2.2.6. külastate meie veebilehte – info arvuti ja meie veebilehe kasutamise kohta (näiteks arvuti IP aadress, geograafiline asukoht, veebilehitseja tüüp ja versioon, operatsioonisüsteem, külastuse aeg ja -kestus, lehekülgede vaatamise ja lehekülgedel liiklemise statistika).
    2.3. Kogutud andmete säilitamisel lähtume õigusaktides toodud tähtaegadest.

     

    3. Turvakaamerad
    3.1. AS Karell Kiirabi mõnede tugipunktide territooriumil on vara säilimist ohustavate olukordade ärahoidmiseks, ohuolukorrale reageerimiseks või vara kahjustamisel kahju tekitaja väljaselgitamiseks paigaldatud turvakaamerad.
    3.2. AS Karell Kiirabi territooriumile paigaldatud kaamerad asuvad hoonete välisseintel või siseruumides, need edastavad reaalajas pilti, salvestavad selle ning võimaldavad seda hiljem töödelda ja taasesitada. Kaameratega ei ole lubatud salvestada heli ega jälgida konkreetset inimest, vaid ainult kindlat ala (nt ruumi või õueala) ja seal toimuvat. Hoones teavitavad kaamerate kasutamisest kaamera kujutisega sildid.
    3.3. Kaamerate abil saadud andmete töötlemisel kasutame selliseid turvameetmeid, mis kaitsevad kogutud andmeid tahtmatu või ilma loata jälgimise, kopeerimise, muutmise, teisaldamise ja kustutamise eest. Kaamerate salvestistele on õigus ligi pääseda ainult selleks volitatud töötajatel. Salvestisi tohib edastada väljapoole AS Karell Kiirabi või võimaldada neile juurdepääsu ainult juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus (nt politseile).
    3.4. Kaamerate salvestisi säilitatakse 30 kalendripäeva. Pärast tähtaja möödumist kustutame salvestised kas andmete kustutamise funktsiooni või andmete üle salvestamisega, sõltuvalt kaamera tehnilistest võimalustest.

    4. Turvalisus
    AS Karell Kiirabi infosüsteemides hoitavate andmete turvalisuse tagamiseks on kehtestatud ettevaatusabinõud, et kaitsta teavet kadumise, väärkasutuse ja muutmise eest. Turvalisus- ja privaatsuspoliitikat vaadatakse perioodiliselt üle ja täiustatakse vastavalt vajadusele. Teie infole on juurdepääs ainult selleks volitatud isikutel.

    5. Isikuandmete kaitse
    5.1. AS Karell Kiirabi rakendab kõiki ettevaatusabinõusid (sh administratiivsed, tehnilised ja füüsilised meetmed) patsiendi isikuandmete kaitsmiseks. Juurdepääs andmete muutmiseks ja töötlemiseks on ainult selleks volitatud isikutel.
    5.2. AS Karell Kiirabi võib avaldada Teie isikuandmeid:
    5.2.1. seaduspärase nõudmise alusel – nt politsei, Eesti Haigekassa, Terviseamet, kindlustusandja kindlustusjuhtumi esinemisel jms.
    5.2.2. oma õiguste kaitseks ja turvalisuse tagamiseks – nt pettuse, vara hävimise vms kahtluse korral.

    6. Enda kohta käivate andmetega tutvumine
    6.1. Teil on õigus:
    6.1.1. tutvuda andmetega, mida oleme Teie kohta kogunud;
    6.1.2. taotleda ebaõigete isikuandmete parandamist või täiendamist, kui need on valed või ebapiisavad;
    6.1.3. nõuda isikuandmete, mille kasutamiseks puudub meil seaduslik alus, kustutamist;
    6.1.4. taotleda isikuandmete töötlemise piiramist (nt ajaks kui Teie isikuandmete õigsust kontrollitakse);
    6.1.5. esitada vastuväiteid Teid puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes.
    6.2. Enda kohta esitatud vastuväiteid Teid puudutavate isikuandmete töötlemise kohta esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus. Taotluse võib esitada kohapeal ja anda see struktuuriüksuse juhataja kätte või saata postiga aadressile Siduri 3, Tallinn 11313 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    6.3. Vastuväidete korral vastame Teie esitatud taotlusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Teie kohta kogutud andmed väljastame vastavalt Teie soovile kas paberil või elektrooniliselt. Kui meil on põhjendatud kahtlused taotluse esitanud isiku identiteedi suhtes, võime nõuda taotluse esitaja isiku tuvastamiseks täiendava teabe esitamist. Andmed väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel või krüpteeritult isikukoodile.
    6.4. Teie andmete turvalisuse huvides telefoni teel andmeid ning infot patsiendi kohta ei väljastata.
    6.5. Isikuandmeid ei väljastata, kui see võib:
    6.5.1. kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
    6.5.2. takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
    6.5.3. raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses;
    6.5.4. ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.

    7. Õiguste kaitse ja kontaktandmed
    7.1. Isikuandmete töötlemisega seonduvate küsimustega on Teil võimalus pöörduda AS Karell Kiirabi andmekaitsespetsialisti poole.
    7.2. Vastutav töötleja on AS Karell Kiirabi, registrikood 10368215, aadress Siduri 3, Tallinn 11313, e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., veebilehe aadress www.karellkiirabi.ee, telefon +372 510 8485.

    7.3. Juhul kui Te leiate, et oleme isikuandmete töötlemisel rikkunud Teie õigusi, on Teil võimalus pöörduda kaebusega AS Karell Kiirabi andmekaitsespetsialisti või Andmekaitse Inspektsiooni poole (Väike-Ameerika 19, Tallinn 10129, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).
    7.4. AS Karell Kiirabi teeb kõik selleks, et kaitsta Teie isikuandmeid, järgida andmekaitset ja privaatsust reguleerivaid õigusakte.

    Kinnitaja: AS Karell Kiirabi juhatus
    Kinnitatud: 31.10.2018 nr 1-1/10
    Koostaja: andmekaitse töögrupp

EKG kirjeldus

: .

EKG kirjeldus võiks sisaldada järgmisi punkte:

1.Rütm
  • SR (siinusrütm)
  • SA (siinusarütmia)
  • FA (kodade virvendus)
  • TA (kodade laperdus)
  • AV-blokaad ja aste
  • SVT (supraventrikulaarne tahhükardia)
  • VT jne
2. Frekvents
3. QRS kuju
  • QRS kitsas (alla 0,12 s)
  • RBBB
  • LBBB
4. ST-segmendi kirjeldus
  • ST-elevatsioon
  • ST-depressioon
  • ST-segment muutusteta
  • T-sakid positiivsed/negatiivsed

Kasutage palun järgmised lühendid:

Rütmid:

SR 65x’ – siinusrütm 65 korda/min
SA 80x - siinusarütmia 
SB 35x’ - siinusbradükardia
ST 120x’ - siinustahhükardia
SVT 170x’ – supraventrikulaarne tahhükardia
FA perm 130x’ – permanentne kodade virvendusarütmia
FA parox 150x’ – paroxüsmaalne kodade virvendusarütmia
TA 150x’ – kodade laperdusarütmia
SVES 6x’ – supraventrikulaarne ekstrasüstoolia 6 korda/min
VES 10x’ – ventrikulaarne ekstrasüstoolia 10 korda/min
VES big – ventrikulaarne ekstrasüstoolia bigeminia kujul
VES trig – ventrikulaarne ekstrasüstoolia trigeminia kujul
VT 180x’ – ventrikulaarne tahhükardia
EKS 65x’ – südame stimulaatori rütm
VF – vatsakeste fibrillatsioon
IR – idioventrikulaarne rütm
TdP – tordades de pointes
AS – asüstoolia
PEA – pulsita elektriline aktiivsus ehk ebaefektiivne süstol

Blokaadid:

SA blokk - sinuatriaalne blokaad
AV I – I astme AV-blokaad
AV II(1) – II astme AV blokaad: Mobitz I
AV II(2) – II astme AV blokaad: Mobitz II
AV III – III astme AV blokaad
LBBB – Hisi kimbu vasaku sääre blokaad (left bundle branch block)
RBBB – Hisi kimbu parema sääre blokaad (right bundle branch block)
SSS - sick sinus syndrome

Isheemilised muutused:

STelev: I, aVL, V2-V6 - ST segmendi elevatsioon lülitustes I, aVL, V2-V6
STdepr: II, III - ST segmendi depressioon lülitustes II ja III
Tneg: V3-V5 - negatiivne T sakk lülitustes V3-V5
Qpat: I, aVL, V2-V5 - Patoloogilised Q-sakid lülitustes I, aVL, V2-V5

Näide 1: FA 105 x’, QRS 83 ms, STdepr ja Tneg I, aVL, V2-V6. 
Näide 2: ST 110 x’, QRS 96 ms, STdepr I, aVL (2 mm), V2-V6 (1 mm), Tneg I, aVL, V2-V6. 

EKG kirjeldus „ilma ägeda patoloogiata“ on liiga umbmäärane ja väheinformatiivne.

ÄGE KÕHT (11A)

: .

A. Tüüpkäsitlus

1. Anamnees:

- kõhuvalu kestvus, valu lokalisatsioon ning iseloom ja muutus ajas, kas miski on valu leevendanud
- kaasuvad sümptomid: iiveldus-oksendamine; gaaside peetus, kõrvetised, düsuurilised vaevused, kõhulahtisus, palavik, verine roe, kõhnumine
- fertiilses eas naistel raseduse võimalus
- varasemad kõhuprobleemid, operatsioonid, tarvitatavad ravimid

2. Objektiivne leid:

- üldseisund:

  • teadvusseisund, südamesagedus, vererõhk, hingamissagedus, SpO2
  • naha värvus (kahvatu, ikteeriline, marmoraaž jms), limaskestade kuivus jt. dehüdratatsiooni nähud
  • kehatemperatuur

- kõhu objektii vne leid:

  • kõhukatete pinge, positiivsed peritoneaalärritusnähud
  • sooleperistaltika
  • kõhu esilevõlvumine
    (a) täitunud põis
    (b) rasedus
    (c) palpeeritav tuumor
    (d) pulseeriv mass
    (e) meteorism
  • vajadusel rektaalne uuring: meleena

- muu:

  • ülakõhuvalu puhul EKG müokardi infarkti välistamiseks
  • veresuhkru väärtus välistamaks diabeeti
  • kopsude auskultatsioon välistamaks pneumooniat

3. Käsitlus:

- veenikanüül ning infusioonravi 0,9% NaCl-ga, hüpotensiooni korral ka kolloid
- kardiomonitooring
- hapnikravi kui SpO2<95%
- valuvaigisti ja/või spasmolüütikumi manustamine vastavalt valu iseloomule ning tugevusele
- kõrge palaviku langetamine
- vajadusel antiemeetiline ravi

4. Transport:

- ägeda kõhu diagnoosiga patsient tuleb hospitaliseerida kirurgi ning operatsioonitoa ööpäevaringse valvega haiglasse!
- haiglat tuleb informeerida patsiendi seisundist ning saabumise ajast.

B. Indikaatorid

1. Anamnees:

- Kas on kirjeldatud kõhuvalu kestvus, valu lokalisatsioon ning iseloom ja muutus ajas?
- Kas fertiilses eas naist on küsitletud võimaliku raseduse kohta?
- Kas on loetletud kaasuvad sümptomid:
  • iiveldus-oksendamine; 
  • gaaside peetus,
  • kõrvetised,
  • düsuurilised vaevused,
  • kõhulahtisus,
  • palavik,
  • verine roe,
  • kõhnumine?

- Kas on teada varasemad operatsioonid?

2. Objektiivne leid:

- Kas on hinnatud patsiendi üldseisund?

  • teadvusseisund, südamesagedus, vererõhk, hingamissagedus, SpO2
  • naha värvus (kahvatu, ikteeriline, marmoraaž jms), dehüdratatsiooni tunnused
  • kehatemperatuur

- Kas on hinnatud kõhu objektiivne leid:

  • Kas on hinnatud kõhukatete pinget, peritoneaalärritusnähte?
  • Kas on auskulteeritud sooleperistaltikt?
  • Kas esineb kõhu esilevõlvumist?
    (a) täitunud põis
    (b) rasedus
    (c) palpeeritav tuumor
    (d) pulseeriv mass
    (e) meteorism
  • Kas vajadusel on patisenti uuritud rektaalselt?

- Kas on mõeldud ka muudele ägeda kõhu põhjustele?

  • Kas ülakõhuvalu puhul on tehtud EKG müokardi infarkti välistamiseks?
  • Kas on kontrollitud veresuhkru väärtust välistamaks diabeeti?
  • Kas on auskulteeritud kopse välistamaks hingamisorganite patoloogiat?

3. Käsitlus:

- Kas patsiendile on asetatud veenikanüül ning rakendatud infusioonravi 0,9% NaCl-ga, hüpotensiooni korral ka kolloidiga?
- Kas patsient on kardiomonitooritud?
- Kas patsiendile on rakendatud hapnikravi kui SpO2<95%?
- Kas patsiendile on manustatud valuvaigistit ja/või spasmolüütikumi vastavalt valu iseloomule ning tugevusele?
- Kas kõrge palaviku vastu on manustatud ravimit?
- Kas patsient on vajadusel saanud antiemeetilist ravi?

4. Transport:

- Kas ägeda kõhu diagnoosiga patsient on esmaselt hospitaliseeritud kirurgi ning operatsioonitoa ööpäevaringse valvega haiglasse?
- Kas haiglat on patsiendi seisundist ning saabumise ajast teavitatud?
 
  Obligatoorne Sõltuvaltpatsiendiseisundist Soovituslik
Anamnees      
 

Kirjeldatud on kõhuvalukestvus,valu lokalisatsioon ning iseloom ja muutus ajas

Loetletud on kaasuvad sümptomid Fertiilses eas naisterahvast on küsitletud võimaliku raseduse suhtes

 

Uuritud on varasemaid kõhuprobleemide esinemisi, operatsioone

Patsiendiravimid

Objektiivneleid      
KNS Teadvusseisund    
Kardiovaskulaarsüsteem Südamelöögisagedus, rütm, vererõhk    
Hingamissüsteem Hingamissagedus, kopsude auskultatoorne leid SpO2  
Üldseisund Nahavärvuse hindamine    
Kõhuobjektiivneleid

Palpatsioonil: peritoniit, tuumor, pulseerivmass, pinge

Sooleperistaltikaleidauskultatsioonil

Kirjeldatud on dehüdratatsiooninähte

Teostatud on rektaalne uuring

 
Uuringud

Veresuhkrumääramine

Kehatemperatuurimõõtmine

On tehtud EKG ülakõhuvalu või hüpotensiooni korral

EKGoninterpreteeritudõigesti

 
Käsitlus      
Protseduurid Patsiendileonrajatud veenitee Patsientonkardiomonitooritud  
Ravi

Alustatud on infusioonraviga (kristalloid, vajadusel kolloid)

Patsient on saanud valu vaigistavat ravi kui VAS>6.

Patsient on saanud hapnikravi kui SpO2<95%

Patsient on saanud antiemeetilistravi

Patsient on saanud palavikkualandavat ravi

 
Transport      
 

Ägeda kõhu diagnoosig apatsient on esmaselt hospitaliseeritud kirurgi ning operatsioonitoa ööpäevaringse valvega haiglasse

Haiglat on teavitatud patsiend iseisundist ning saabumise ajast

   

LIITTRAUMA (10A)

: .

A. Tüüpkäsitlus

1. Anamnees:

- Mis ja kuidas juhtus (trauma mehhanism)?
- Millal juhtus?
- Kus juhtus?
- Mis on patsiendi kaebused?
- Kas patsiendil esineb allergiat ravimitele?
- Kas esineb alko- või narkojoove?

2. Objektiivne leid:

- patsiendi eluliste näitajate hindamine
  • teadvusseisund
  • südame löögisagedus, vajadusel pulsisagedus pulsidefitsiidi määramiseks
  • hingamissagedus, SpO2
  • elulisi näitajaid tuleb mõõta korduvalt, ka transpordi ajal.

- vajadusel veresuhkur ja kehatemperatuur
- vigastuse raskusastme hindamine ja kirjeldamine - patsiendile tuleb teha ülevaatus pealaest jalataldadeni:

  • kirjeldada verejooksud, luumurrud, haavad, marrastused, hematoomid, lömastused, pulsside olemasolu jäsemetel;
  • neuroloogiline sümptomatoloogia;
  • kopsude kuulatlusleid, kaelaveenide seisund ning trahhea asukoht, hingamisteede obstruktsiooni hindamine;
  • kõhu objektiivne leid.

NB! Adekvaatseks hindamiseks tuleb kannatanult täielikult või osaliselt eemaldada riided.

3. Käsitlus:

- Elupäästvad meetmed

  • Arteriaalne verejooks tuleb sulgeda esmajärjekorras, teised verejooksud peale elupäästvate võtete rakendamist
  • Ägeda hingamispuudulikkuse või hingamisseiskuse puhul patsiendi intubatsioon või alternatiivne meetod vabade hingamisteede tagamiseks ning kopsude mehaaniliseks ventilatsiooniks

- Hemodünaamika stabilis eerimine

  • Veenitee, kohene infusioonraviga alustamine. Esimesel võimalusel teise jämeda valendikuga veenikanüüli paigaldamine.
  • Kardiomonitooring
  • Traumašoki ravi – massiivne infusioonravi (kolloidid, kristalloidid) hüpovoleemia korral, kui voluumeni täitmine efektita, siis lisada vasopressorravi (eelkõige spinaalne šokk).

- Oksügenisatsiooni ja ventilatsiooni tagamine

  • Hapnikravi
  • Hingamispuudulikkuse korral patsiendi intubatsioon või alternatiivse vahendi kasutamine kopsude mehaaniliseks ventilatsiooniks. Vajadusel üldanesteesia ja lihasrelaksatsioon.
  • Intubatsiooni tuleb kaalutleda ka ulatusliku näotrauma korral kudede turse ning hingamisteede sulguse tekke ohu tõttu. Konsulteeri vajadusel arstiga.

- Käsitlus sõltuvalt vigastuse liigist

  • Kaelatrauma võimalusel kaelakrae, seljatrauma võimalusel kühvelraam või seljalahas patsiendi liigutamiseks.
  • Luumurru või liigestrauma korral jäseme immobiliseerimine (lahastamine, kolmnurkrätik, vaakumgraanulmadrats), võimalusel külma aplikatsioon
  • Haavade sidumine, verejooksu peatamine. Kui haava on tunginud võõrkeha, siis selle fikseerimine.
  • Pingelise pneumotooraksi muutmine lahtiseks – dreneerimine või nõeltorakotsentees.
  • Lahtise õhkrinna puhul haava sulgemine klapiga sidemega.

- Valuvaigisti vastavalt patsiendi seisundile ning valu tugevusele, kasutada tuleb i/v ravimeid (NSAID, opiaat).
- Patsiendi edasise jahtumise vältimine termolinaga

4. Transport:

- Kiire transport liittraumaga patsiendi käsitluseks võimalusi omavasse haiglasse.
- Patsient tuleb transportida teda kõige vähem kahjustavas ning talle mugavas asendis.
- Haiglat tuleb informeerida patsiendi seisundist ning saabumise ajast

B. Indikaatorid

1. Anamnees:

- Kas on kirjeldatud trauma mehhanism, toimumise aeg ning koht?

2. Objektiivne leid:

- Kas on hinnatud patsiendi elulised näitajad?

  • teadvusseisund, südamesagedus, vererõhk, hingamissagedus, SpO2
  • transpordi ajal on elulisi näitajaid mõõdetud korduvalt
- Kas vajadusel on mõõdetud kehatemperatuur ning veresuhkur?
- Kas on hinnatud patsiendi vigastusi?
  • Kas patsiendi vigastus(ed) on tuvastatud ning kiirabikaardile fikseeritud?
  • Kas patsient on teiseseks ülevaatuseks vabastatud täielikult või osaliselt riietest?

3. Käsitlus:

- Kas on rakendatud elupäästvaid meetmeid?
  • Kas väline arteriaalne verejooks on peatatud?
  • Kas ägedas hingamispuudulikkuses või hingamisseiskusega patsient on intubeeritud või kasutatud alternatiivset vahendit kopsude mehaaniliseks ventilatsiooniks?

- Kas patsiendi piisav oksügenisatsioon ning ventilatsioon on tagatud?

  • Kas patsiendile on rakendatud hapnikravi?
  • Kas hingamispuudulikkuse korral on patsient intubeeritud või kasutatud alternatiivseid vahendeid kopsude mehaanilise ventilatsiooni rakendamiseks?
  • Kas vajadusel/võimalusel on patsiendile manustatud üldanesteetikume ning lihasrelaksante?
  • Kas ulatusliku näotrauma korral kudede turse ning hingamisteede sulguse tekke ohu tõttu on patsienti konsulteeritud arstiga ning käitutud vastavalt juhistele?

- Kas patsiendi hemodünaamikat on stabiliseeritud?

  • Kas patsiendile on rajatud vähemalt üks, eelistatult kaks jämeda valendikuga veeniteed?
  • Kas patsient on saanud infusioonravi? Kas patsient on kardiomonitooritud?
  • Kas šokis patsiendile on rakendatud massiivset infusioonravi (kolloidid, kristalloidid)?
  • Kas on lisatud vasopressorravi, kui voluumeni täitmine on olnud hemodünaamilise efektita?

- Kas patsienti on käsitletud vigastustest tulenevalt?

  • Kas patsiendile on asetatud kaelakrae, patsiendi liigutamiseks on kasutatud kühvelraami või seljalahast, kui võimalik on kaela- või seljatrauma?
  • Kas luumurru või liigestrauma korral on jäse immobiliseeritud (lahastamine, kolmnurkrätik, vaakumgraanulmadrats), võimalusel asetatud külma aplikatsioon?
    Kas haavad on seotud, verejooks peatatud, haava tunginud võõrkeha on fikseeritud?
  • Kas pingelise pneumotooraksi korral on pleuraõõs dreneeritud või kasutatud nõeltorakotsenteesi?
  • Kas lahtise õhkrinna puhul on haav suletud klapiga sidemega?
  • Kas patsient on saanud valuvaigisteid ning valu on leevendatud?
  • Kas on välditud patsiendi edasine jahtumine?

4. Transport:

- Kas patsient on hospitaliseeritud liitraumaga patsiendi käsitluseks võimalusi omavasse haiglasse?
- Kas haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?
  1. LIITTRAUMA
  Obligatoorne Sõltuvalt patsiendi seisundist Soovitsulik
Anamnees      
  Kirjeldatud on trauma mehhanism, toimumise aeg ning koht.

Patsiendi peamised kaebused

Allergia ravimitele

Patsiendi eelnev tervislik seisund

Alko- või narkojoove

Objektiivne leid      
KNS

Teadvusseisund, GKS

Hinnatud on pupille, motoorset defitsiiti, kuklakangestust

   
Kardiovaskulaarsüsteem Südame löögisagedus, rütm, vererõhk Ära on tuntud šokis patsient  
Hingamissüsteem

Hingamissagedus, SpO2, kopsude auskultatoorne leid

Hinnatud on hingamisteede avatust ning ventilatsiooni efektiivsust

Elulisi näitajaid on mõõdetud korduvalt

Ära on tuntud hüpoksias

ja/või

hingamispuudulikksuses patsient

 

Lokaalne leid

 

Patsiendile on tehtud täielik teisene ülevaatus ning see dokumenteeritud

Ära on tuntud eluohtlikud vigastused

 
Uuringud  

On määratud veresuhkur

On mõõdetud patsiendi kehatemperatuur

 
Käsitlus      

Protseduurid

 

Patsiendil on täielikult või vajalikul määral eemaldatud riided

Patsiendile on rajatud veenitee, võimalusel ka teine kanüül

Patsient on kardiomonitooritud

Arteriaalne verejooks on suletud

Patsiendile on asetatud kaelakrae, kasutatud kühvelraami või seljalahast

Luumurru korral on jäse immobiliseeritud Haavad on seotud ning verejooks peatatud

Hingamispuudulikkuse korral on patsient intubeeritud või kasutatud alternatiivseid vahendeid ning rakendatud kopsude mehaanilist ventilatsiooni. Vajadusel üldanesteesia ja lihasrelaksatsioon.

Vajadusel on intubeeritud ulatusliku näotraumaga patsient

Konsulteeritud on arstiga

Pingeline pneumotooraks on muudetud lahtiseks

Lahtise õhkrinna puhul on haav suletud klapiga sidemega

 
Ravi

Infusioonravi, hemodünaamika on stabiliseeritud

Hapnikravi, pole hüpoksiat Patsient on saanud valuvaigistit, valu on leevendunud

   
Transport      
 

Patsient on liigsete viivitusteta transporditud liittrauma käsitluseks võimalusi omavasse haiglasse.

Haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast.

   

PÕLETUS (9A)

: .

A. Tüüpkäsitlus

1. Anamnees:

- selgitatakse välja, millega on põletus toimunud, kas on võimalik põlemisgaasi sissehingamine, millal õnnetus juhtus.

2. Objektiivne leid:

- üldseisund: 

  • teadvusseisund
  • hingamissagedus, SpO2
  • südame löögiesagedus ja rütm, vererõhk
  • vajadusel veresuhkru määramine

- põletuse hindamine:

  • põletuspinna lokalisatsioon, suurus, sügavus
  • kas esineb hingamisteede põletust ning näo- ning kaelapiirkonna põletust

3. Käsitlus:

- riided, mis pole külgekleepunud või –sulanud tuleb eemaldada. Väikese põletuspinna puhul jahutamine. Side põletussalviga.
- patsiendile rajada veenitee ning alustada infusioonravi 1000 ml/h, lastel 20 ml/kg/h
- hapnikravi, kui SpO2<95% või kui on võimalus, et patsient on põlemisgaase sisse hinganud.
- alumiste/ülemiste hingamisteede obstruktsiooni puhul konsultatsioon arstiga. Valmisolek intubatsiooniks või alternatiivse vabade hingamisteede tagamise vahendi kasutamiseks.
- kardiomonitooring ning korduv vererõhu mõõtmine.
- valuvaigisti manustamine kuni valu kadumiseni (morfiin 2-4 mg i/v, vajadusel korrata).
- suure põletuspinna puhul vajab haige peale steriilselt sidumist soojakao vältimist (termotekk + tekk).

4. Transport:

- raamitransport, minimaalne patsiendipoolne pingutus.
- hingamisteede kahjustusega patsiendi sobivaim asend võib olla poolistuv kuni istuv.
- haiglat tuleb patsiendi seisundist ning saabumise ajast informeerida.

B. Indikaatorid

1. Anamnees:

- Kas on kirjeldatud, millega ja millal patsient põletusvigastuse sai?

2. Objektiivne leid:

- Kas on hinnatud patsiendi elulised näitajad?

  • obligatoorsed: teadvusseisund, pulsisagedus, vererõhk, hingamissagedus
  • vajadusel: SpO2 ning veresuhkru väärtus

- Kas ebastabiilse hemodünaamika või i/v manustatud opiaadi korral on pulsisagedust ning vereõhku määratud korduvalt?
- Kas on kirjeldatud patsiendi põletuspinna (pindade) asukoht, määratud põletuspinna suurus ja sügavus?

3. Käsitlus:

- Kas patsiendile on rajatud veenitee?
- Kas patsient on saanud piisavas koguses infusioonravi? Kas patsient on monitoriseeritud?
- Kas patsient on saanud adekvaatselt valuvaigistit? Kas patsiendi põletuspinnad on kaetud?
- Kas patsiendile on rakendatud hapnikravi, kui tegemist on inhalatsioonikahjustuse võimalusega või SpO2 < 95%?
- Kas ebastabiilse või hingamisteede obstruktsiooniga patsiendi korral on konsulteeritud arstiga?

4. Transport:

- Kas haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?

  1. PÕLETUS
  Obligatoorne Sõltuvalt patsiendi seisundist Soovituslik
Anamnees      
  On kirjeldatud, millega ja millal patsient põletusvigastuse sai ning kas on võimalik inhalatsioonivigastus    
Objektiivne leid      
KNS Teadvusseisund, GKS    
Kardiovaskulaarsüsteem Südame löögisagedus, rütm, vererõhk    
Hingamissüsteem Hingamissagedus, SpO2 Elulisi näitajaid on mõõdetud korduvalt Kopsude auskultatoorne leid  
Lokaalne leid Kirjeldatud on põletuspinna lokalisatsioon, suurus ning põletuse sügavus Hinnatud on hingamisteede põletuse võimalust  
Uuringud   Mõõdetud on veresuhkur  
Käsitlus      
Protseduurid

Patsiendile on asetatud veenikanüül

Patsiendi põletusinnalt on eemaldatud lahtised riided ning põletuspind on seotud põletussalviga

Patsient on kardiomonitooritud

Suure põletuspinna puhul on patsienti soojendatud

Alumiste/ülemiste hingamisteede obstruktsiooni puhul on patsient intubeeritud või kasutatud alternatiivset vahendit, patsiendi kopse on mehaaniliselt ventileeritud.

Väikest põletuspinda on enne põletussalviga sidumist jahutatud
Ravi

Patsiendile on rakendatud piisavas koguses infusioonravi

Patsient on saanud valuvaigistit ning on valuvaba.

Patsiendile on rakendatud hapnikravi kui SpO2<95% või kui on võimalus, et patsient on põlemisgaase sisse hinganud.  
Konsultatsioon   Alumiste/ülemiste hingamisteede obstruktsiooni puhul on konsulteeritud arstiga.  
Transport      
  Haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast Patsiendi asend transpordil on valitud lähtuvalt patsiendi seisundist.  

JÄSEMETRAUMA (8A)

: .

A. Tüüpkäsitlus

1. Anamnees:

- Mis ja kuidas juhtus (trauma mehhanism)?
- Millal juhtus?
- Kus juhtus?
- Kas patsiendil esineb allergiat ravimitele?
- Kas esineb alko- või narkojoove?

2. Objektiivne leid:

- patsiendi eluliste näitajate hindamine ja mõõtmine, vajadusel tehakse korduvalt
  • teadvus
  • pulsisagedus, vererõhk
  • hingamissagedus, vajadusel SpO2
  • vajadusel veresuhkru määramine

- vigastuse hindamine ja kirjeldamine

  • vigastuse tüüp (haav, arteriaalne verejooks, murd, nihestus, muljumine, põletus)
  • lokalisatsioon
  • jäseme funktsioonihäire
  • jäseme nahavärvus ning arteriaalse verevarustuse olemasolu
  • põletuspinna suurus ning sügavus.

3. Käsitlus:

- üldine käsitlus

  • veeni kanüleerimine tervel jäsemel
  • valuvaigisti tugeva valu puhul (VAS >6) vastavalt patsiendi seisundile
  • hüpotensiooni korral infusioonravi ning kardiomonitooring.
  • vajadusel hapnikravi.

- vigastusepõhine käsitlus

  • Luumurd, liigestrauma: luumurru või liigestrauma fikseerimine (lahastamine, kolmnurkrätik, vaakumgraanulmadrats), võimalusel külma aplikatsioon
  • Haav: verejooksu peatamine, sidumine. Kui haava on tunginud võõrkeha, siis selle fikseerimine.
  • Amputatsioon: verejooksu peatamine, infusioonravi. Amputeeritud jäseme osa pakkida puhtasse kilekotti ning võtta kaasa, võimalusel hoida külmas.
  • Lömastus: infusioonravi 0,9% NaCl
  • Põletus: lahtiste riiete eemaldamine põletuspinnalt, side põletusgeeliga, infusioonravi.

4. Transport:

- patsient tuleb transportida talle kõige mugavamas ning teda kõige vähem kahjustavas asendis.
- patsient tuleb hospitaliseerida vigastuse käsitluseks sobivaid ravivõimalusi pakkuvasse haiglasse ning haiglat eelnevalt teavitada.

B. Indikaatorid

1. Anamnees:

- Kas on kirjeldatud trauma mehhanism, toimumise aeg ning koht?

2. Objektiivne leid:

- Kas on hinnatud patsiendi elulised näitajad?

  • obligatoorsed: teadvusseisund, pulsisagedus, vererõhk, hingamissagedus
  • vajadusel: SpO2 ning veresuhkru väärtus

- Kas ebastabiilse hemodünaamika või i/v manustatud opiaadi korral on pulsisagedust ning vereõhku määratud korduvalt?
- Kas on hinnatud ning kirjeldatud vigastusi?
- Kas patsiendi vigastus(ed) on tuvastatud ning kiirabikaardile fikseeritud?
- Kas on välja on selgitatud võimalik arteri või närvi vigastus, põletuspinna suurus ning aste?

3. Käsitlus:

- Kas patsiendile on asetatud tervele jäsemele veenikanüül?
- Kas patsient on saanud valuvaigistit ning valu on leevendatud?
- Kas šokis patsiendile on rakendatud infusioonravi ning kardiomonitooringut?
- Kas patsient on vajadusel (SpO2<95%) saanud hapnikravi? Kas luumurd või liigestrauma on nõuetekohaselt fikseeritud?
- Kas verejooks on peatatud ning haav on seotud, haavas olev võõrkeha on fikseeritud?
- Kas amputatsiooni, lömastuse ning põletuse korral on rakendatud infsuioonravi?
- Kas amputeeritud jäsemeosa on puhtas kilekotis kaasa võetud?
- Kas põletuse puhul on lahtised riided põletuspinnalt eemaldatud ning põletuspind seotud põletusgeeliga?

4. Transport:

- Kas patsient on hospitaliseeritud vigastuse käsitluseks sobivaid ravivõimalusi pakkuvasse haiglasse?
- Kas haiglat on informeeritud patsiendi vigastusest, seisundist ning saabumise ajast?

  1. JÄSEMETRAUMA
  Obligatoorne Sõltuvalt patsiendi seisundist Soovituslik
Anamnees      
 

Mis ja kuidas juhtus (trauma mehhanism)?

Millal juhtus?

Kus juhtus?

  Kas patsiendil esineb allergiat ravimitele? Alko- või narkojoovet?
Objektiivne leid      
KNS Teadvusseisund, GKS    
Kardiovaskulaarsüsteem Südame löögisagedus, rütm, vererõhk    
Hingamissüsteem Hingamissagedus

Kopsude auskultatoorne leid, SpO2

Elulisi näitajaid on hinnatud korduvalt

 
Lokaalne leid

On kirjeldatud vigastuse tüüp (haav, arteriaalne verejooks, murd, nihestus, muljumine, põletus) ja lokalisatsioon

On uuritud jäseme funktsioonihäiret

On hinnatud jäseme nahavärvust ning pulsside olemasolu

On hinnatud põletuspinna suurus ning sügavus

 
Uuringud   Veresuhkru määramine  
Käsitlus      
Protseduurid

Tervele jäsemele on asetatud veenikanüül

Vigastus on käsitletud vastavalt vigastuse tüübile

Kardiomonitooring

Luumurd või liigestrauma on fikseeritud lahase, kolmnurkrätiku või vaakumgraanulmadratsiga

Verejooks on peatatud, haav on seotud, haavas olev võõrkeha on fikseeritud.

Amputeeritud jäsemel on verejooks peatatud, amputeeritud jäsemeosad on puhtas kilekotis kaasa võetud.

Põletuspinnalt on lahtised riidetükid eemaldatud, põletus on seotud põletusgeeliga

 
Ravi Patsient on saanud valuvaigistit ning on valuvaba. I/v valuvaigisti kui VAS>6 palli.

Lömastuse, amputatsiooni, põletuse, ebastabiilse hemodünaamika puhul on rakendatud infusioonravi.

Võimalusel on vigastusele pandud külma

 
Transport      
  Patsient on hospitaliseeritud vigastuse raviks sobivasse haiglasse, haiglat on informeeritud   Patsienti on transporditud talle kõige mugavamas asendis

ŠOKK (7A)

: .

A. Tüüpkäsitlus

1. Anamnees:

- peamiseks ülesandeks on välja selgitada võimalik šoki põhjus.
- kui patsiendi enda käest ei ole võimalik adekvaatset informatsiooni saada, tuleb küsitleda pealtnägijaid, omakseid, otsida vihjeid sündmuskohalt
- eelkõige tuleb mõelda kardiogeensele, hüpovoleemilisele või anafülaktilisele šokile

2. Objektiivne leid:

- üldseisund

  • patsiendi teadvuse seisund
  • naha värvus ning temperatuur ja niiskus
  • südame löögisagedus ning vererõhk
  • hingamissagedus, SpO2 kui on mõõdetav
  • kehatemperatuur
  • veresuhkru väärtus

- viited arvatavale šoki põhjusele

  • kaelaveenide täituvus – viitab parema südamepoole ülekoormusele (perikardi tamponaad, KATE, pingeline õhkrind, kardiogeenne šokk)
  • kardiogeense šoki kahtlusel EKG peale patsiendi esmast stabiliseerimist
  • kopsude auskultatsiooni leid – paisuräginad südamepuudulikkuse, kiuned nt. anafülaksia korral.
  • kõhu palpatsioon – kahtlus aordi aneurüsmi ruptuurile, kõhutraumale, ägedale kõhule
  • viited verejooksule – veri suu ümber, meleena, hematuuria, verejooks võimalikest haavadest
  • traumatunnused – võimalik hemorraagiline šokk või spinaalne šokk
  • kõrge palavik, infektsioonitunnused – septiline šokk
  • naha punetus, tuse, lööve, uritkaaria – viitab ägedale allergilisele reaktsioonile, anafülaksiale

3. Käsitlus:

- anda patsiendile hapnikku reservuaariga maskiga 6-10 l/min
- rajada veenitee, esimesel võimalusel asetada ka teine veenikanüül võimalikult suure valendikuga
- kardiomonitooring
- massiivne infusioonravi (v.a. kardiogeense šoki puhul) anafülaktilise šoki puhul adrenaliini i/v boolusena või infusioonina.
- ohtlike rütmihäirete ravi, eelistatult elektriline kardioversioon. lisada infusioonile inotroopne ravi dopamiini ja/või noradrenaliiniga perfuusoriga
- hingamispuudulikkuse korral intubatsioon või alternatiivne vabade hingamisteede meetod kopsude mehaanilise ventilatsiooni läbiviimiseks 
- traumahaigel võimalusel verejooksu peatamine ja edasise verekaotuse vähendamine. Selleks optimaalne hoida RRs 100 mmHg piires.

4. Transport:

- kiire raamitransport intensiivravi võimaldavasse haiglasse
- haigla informeerimine patsiendi seisundist ning saabumise ajast

B. Indikaatorid

1. Anamnees:

- Kas anamneesist selgub võimalik šoki põhjus?

2. Objektiivne leid:

- Üldseisundi hindamine

  • Kas on hinnatud patsiendi teadvuse seisundit?
  • Kas on kirjeldatud naha värvus ning temperatuur ja niiskus?
  • Kas on mõõdetud südamesagedust ning vererõhku?
  • Kas on mõõdetud hingamissagedust ja SpO2 (kui on mõõdetav)?
  • Kas on mõõdetud kehatemperatuuri?

- Kas on otsitud viiteid arvatavale šoki põhjusele ni ng neid õieti
tõl gendatud?

  • Kas on hinnatud kaelaveenide täituvust?
  • Kas stabiliseeritud patsiendile on tehtud EKG?
  • Kas on auskulteeritud kopse?
  • Kas on palpeeritud kõhtu ja leidu kirjeldatud?
  • Kas on otsitud viiteid ägedale verejooksule?
  • Kas on otsitud traumatunnuseid ja neid kirjeldatud?
  • Kas on tuvastatud kõrge palavik, muud infektsioonitunnused?
  • Kas on leitud naha punetus, tuse, lööve, urtikaaria?

3. Käsitlus:

- Kas patsiendile on antud hapnikku reservuaariga maskiga?
- Kas on rajatud kaks veeniteed?
- Kas patsiendile on rakendatud massiivset infusioonravi (v.a. kardiogeense šoki puhul)?
- Kas patsient on kardiomonitooritud?
- Kas anafülaktilise šoki puhul on patsiendile manustatud adrenaliini i/v boolusena või infusioonina?
- Kas ohtlike rütmihäirete puhul on patsiendile teostatud elektriline või medikamentoosne kardioversioon?
- Kas püsiva hüpotensiooni puhul on infusioonile lisatud dopamiini ja/või noradrenaliini perfuusoriga?
- Kas hingamispuudulikkuse korral on patsient intubeeritud või kasutatud alternatiivset meetodit avatud hingamisteedeks ning rakendatud kopsude mehaanilist ventilatsiooni?
- Kas traumahaigel on peatatud/püütud peatada verejooks?

4. Transport:

- Kas patsient on liigse viivituseta transporditud haiglasse?
- Kas haiglat on eelnevalt informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?
 
  1. ŠOKK
  Obligatoorne Sõltuvalt patsiendi seisundist Soovituslik
Anamnees      
  Anamneesist selgub võimalik šoki põhjus  

Küsitletud on krooniliste haiguste kohta

Loetletud on patsient ravimid

Objektiivne leid      

KNS

 

Teadvusseisund, GKS, kirjeldatud on neuroloogiline leid    
Kardiovaskulaarsüsteem

Südame löögisagedus, rütm, vererõhk

Hinnatud on kaelaveenide täituvust, perifeersete tursete ja paismaksa olemasolu

Ära on tuntud eluohtlik rütmihäire

Ära on tuntud kardiogeenne šokk

 
Hingamissüsteem

Hingamissagedus, SpO2, kopsude auskultatoorne leid

Elulisi näitajaid on mõõdetud korduvalt

Ära on tuntud kopsuturse

Ära on tuntud pingeline õhkrind

 
Välimus

Hinnatud on naha värvi ning temperatuuri ja niiskust, lööbeelementide esinemist

Otsitud on traumatunnuseid

Otsitud on viiteid ägedale verejooksule

Ära on tuntud anafülaktiline šokk

Ära on tuntud traumajärgne hüpovoleemiline/hemorraagiline šokk

 
Seedeelundkond Palpeeritud on kõhtu intraabdominaalse katastroofi välistamiseks Teostatud on rektaalne uuring seedetrakti verejooksu välistamiseks  
Uuringud

Mõõdetud on veresuhkur

Mõõdetud on patsiendi kehatemperatuur

Tehtud on EKG

EKG interpreteerimine: ära on tuntud äge koronaarsündroom või äge rütmihäire

 
Käsitlus      
Protseduurid

Patsiendile on rajatud veenitee, võimalusel kaks

Patsient on kardiomonitooritud

Hingamispuudulikkuse korral on patsient intubeeritud või rakendatud alternatiivset meetodit kopsude mehaanilise ventilatsiooni läbiviimiseks

Traumahaigel on peatatud verejooks.

 
Ravi

Patsiendile on rakendatud hapnikravi

Patsient on saanud massiivset infusioonravi (va kardiogeenne šokk)

Patsiendi hemodünaamika on hoitud optimaalsetes piirides

Ravitud on eluohlikku rütmihäiret, kardiogeenset šokki ja/või kopsuturset

Anafülaktilise šoki puhul on manustatud adrenaliini i/v boolusena või infusioonina

Jätkuvalt ebastabiilse hemodünaamika korral on infusioonile lisatud inotroopne ravi dopamiini ja/või noradrenaliiniga perfuusoriga

 
Transport      
 

Patsienti säästev, raamitransport Patsient on hospitaliseeritud seisundile vastavasse haiglasse

ning haiglat eelnevalt informeeritud

   

ÄGE SÜDAMEPUUDULIKKUS (6A)

: .

A. Tüüpkäsitlus

1. Anamnees:

- düspnoe, stenokardilised vaevused, nõrkus, jõuetus, öine õhupuudus, köha
- oluline on välja selgitada, kas patsiendil on varem esinenud kardiovaskulaarseid haigusi ning mis ravimeid patsient tarvitab.

2. Objektiivne leid:

-elulised näitajad

  • teadvusseisund
  • arteriaalne vererõhk
  • südame löögisagedus ning rütmihäire esinemine
  • hingamissagedus, SpO2

- voluumeni staatuse hindamine

  • perifeersed tursed
  • paismaks
  • täitunud jugulaarveenid
  • kopsude kuulatlusleid, kopsupais

- perifeerse tsirkulatsiooni hindamine

  • naha värvus ning niiskus – jahe ja niiske nahk hüpoperfusiooni puhul
  • teadvushäire
  • diureesi puudumine või vähenemine

- EKG esimesel võimalusel, kui patsiendi seisund on piisavalt stabiilne

3. Käsitlus:

- üldine käsitlus

  • hapnikravi eesmärgiga SpO2>95%, vajadusel CPAP-mask ning kui oksügenisatsioon ei parane, siis intubatsioon ja kopsude mehaaniline ventilatsioon.
  • veeni kanüleerimine kardiomonitooring
  • patsiendile sobib sageli paremini poolistuv kehaasend

- medikamentoosne ravi

  • diureetikumid – vedeliku retensiooni korral
  • furosemiid boolusdoosina 20-40 mg i/v
  • furosemiidi infusioon 5-40 mg tunnis
  • torasemiid 10-20 mg i/v
  • vasodilataatorid – südame eel- ja järelkoormuse vähendamiseks ja perifeerse tsirkulatsiooni parandamiseks. Näidustatud kasutada alati, kui ei esine hüpovoleemiat ja hüpotooniat.
    • nitroglütseriin 0,4-0,8 mg s/l
    • nitroglütseriin 5-200 µg/min perfuusoriga
    • morfiin – vasodilataator, kasutatakse kopsuturse ja sellega kaasneva ärevuse ning tahhüpnoe ravis. 1-3 mg i/v, mida võib korrata kogudoosini 10 mg.
  • inotroopsed ja vasopressoorsed ained – südame löögijõu ja vererõhu tõstmiseks, kui vereringet ei õnnestu parandada teiste ravivõtetega. Kasutada võimalikult madalas doosis ning võimalikult lühiaegselt.
    • dopamiin 3-10 μg/kg/min
    • dobutamiin algdoos 2,5 μg/kg/min, vajadusel tiitrida doosini kuni 10-20 μg/kg/min
    • noradrenaliin algdoos 0,5-1 μg/min, vajadusel tiitrida doosini kuni 8-30 μg/min.

- rütmihäirete ravi:

  • tahhükardia korral
    • lühitoimeline beeta-blokaator või digoksiin
    • medikamentoosse ravi puuduliku toime korral elektriline kardioversioon
  • bradükardia korral
    • atropiin või isoprenaliin i/v
    • elektriline kardiostimulatsioon

4. Transport:

- kohene hospitaliseerimine lähimasse haiglasse, kus on ööpäevaringne valveteenistus ja intensiivravi võimalus.
- haigla informeerimine patsiendi seisundist ning saabumise ajast

B. Indikaatorid

1. Anamnees:

- Kas on kirjeldatud haiguse kulg ja patsiendi kaebused, mille alusel on diagnoositav äge südamepuudulikkus?

2. Objektiivne leid:

- Kas elulised näitajad on korduvalt hinnatud ja mõõdetud?

  • Kas on hinnatud teadvusseisundit?
  • Kas on mõõdetud arteriaalset vererõhku?
  • Kas on mõõdetud südame löögisagedust ning hinnatud rütmihäire esinemist?
  • Kas on mõõdetud hingamissagedust ja SpO2?

- Kas on hinnatud patsiendi voluumeni staatust?

  • Kas patsiendil esineb perifeerseid turseid?
  • Kas patsiendil on paismaks?
  • Kas patsiendil on täitunud jugulaarveenid?
  • Kas kopsude kuulatlusleiul esineb kõrvalekaldeid, kopsupaisu tunnuseid?

- Kas on hinnatud perifeerset tsirkulatsiooni?

  • Kas on hinnatud patsiendi nahka?
  • Kas on hinnatud diureesi puudumist või vähenemist?

- Kas stabiilsele patsiendile on tehtud EKG? Kas seda on interpreteeritud?

3. Käsitlus:

- Kas on tagatud patsiendi oksügenisatsioon, SpO2 vähemalt 95%, kasutades selleks hapnikravi maskiga, kui see pole olnud efektiivne, siis CPAP-maski ning viimase vahendina intubatsioon ja kopsude mehaanilist ventilatsiooni?
- Kas on konsulteeritud arstiga?
- Kas on rajatud veenitee?
- Kas patsient on kardiomonitooritud?
- Kas patsiendile on rakendatud medikamentoosset ravi vastavalt tema seisundile?
- Kas on ravitud hemodünaamikat mõjutavat rütmihäiret?

4. Transport:

- Kas patsient on viivitamatult hospitaliseeritud lähimasse haiglasse, kus on ööpäevaringne valveteenistus ja intensiivravi võimalus?
- Kas haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?
- Kas transpordil on arvestatud patsiendile mugavaima asendiga, mis sageli on poolistuv kehaasend?
  1. ÄGE SÜDAMEPUUDULIKKUS
  Obligatoorne Sõltuvalt patsiendi seisundist Soovituslik
Anamnees      
 

Kirjeldatud on ägedale südamepuudulikkusele viitavad kaebused ja nende teke

Varasem kardiovaskulaarsete haiguste anamnees

 

On loetletud tarvitatavad ravimid

Teada on muud kroonilised haigused

Objektiivne leid      
KNS Teadvusseisund    
Kardiovaskulaarsüsteem Südame löögisagedus, rütm, vererõhk Ära on tuntud eluohtlik rütmihäire Ära on tuntud kardiogeenne šokk  
Hingamissüsteem

Hingamissagedus, SpO2, kopsude auskultatoorne leid

Elulisi näitajaid on mõõdetud korduvalt

Ära on tuntud kopsuturse  
Kardiaalne staatus

Hinnatud on patsiendi voluumeni staatust: perifeersed tursed, paismaks, kopsupais, täitunud jugulaarveenid

Hinnatud on perifeerset tsirkulatsiooni: naha niiskus ja värvus, teadvusseisund, diurees

   
Uuringud Esimesel võimalusel on kirjutatud EKG ja interpreteeritud õigesti    
Käsitlus      
Protseduurid Patsiendile on rajatud veenitee Patsient on kardiomonitooritud    
Ravi

Tagatud on SpO2>94%, kasutades selleks kas CPAP-maski või kopsude mehaanilist ventilatsiooni, kui hapnikulisast reservuaariga maskiga ei piisa

Patsiendile on rakendatud hapnikravi

Patsiendile on rakendatud medikamentoosset ravi vastavalt tema seisundile

Vedeliku retensiooniga patsiendile on manustatud diureetikumi i/v

Hüpovoleemiata ja hüpotensioonita patsiendile on rakendatud vasodilataatorravi

Patsiendi hemodünaamika on stabiliseeritud infusioonravi ja vasopressoorse ning inotroopse raviga

Kopsuturse puhul on manustatud morfiini i/v

Eluohtlikke rütmihäireid on ravitud vastavalt juhendile

 
Transport      
 

Patsient on viivitamatult hospitaliseeritud lähimasse haiglasse, kus on ööpäevaringne valveteenistus ja intensiivravi võimalus.

Haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast