PDF  Trüki
Seljavalu

A.     Tüüpkäsitlus Anamnees

  • Seljavaluga patsiendi puhul tuleb välja selgitada valu
    • lokalisatsioon, kiirgumine
    • kestvus
    • iseloomu muutus ajas
    • korduvus
    • seos eelneva trauma või infektsioonhaigusega
  • Milliseid meetmeid on patsient ise kasutanud valu leevendamiseks ja nende efektiivsus?
  • Kas esineb urineerimis- või defekatsioonihäireid?
  • Kas patsient põeb kroonilisi haigusi ning milliseid ravimeid tarvitab?
  • Võimalusel alkoholi, narkootikumide või ravimite kuritarvitamine

Objektiivne seisund

  • Üldseisund
    • teadvusseisund
    • hingamissagedus, SpO2
    • südamesagedus ja rütm, vererõhk
    • kehatemperatuur
    • veresuhkru väärtus
    • kõhu palpatoorne leid
  • Lokaalne staatus
    • Seljavalu tugevus (soovitatavalt kasutades valuskaalat (visuaalne analoogskaala ehk VAS) 0-10)
    • Kas esineb traumatunnuseid?
    • Lokaalne valulikkus
    • Motoorika häire: kas esineb lihasnõrkust või on liikumine/liigutamine raskendatud vaid valu tõttu
    • Laseque sümptom
    • Cauda equina sündroomi olemasolu või puudumine

Käsitlus

  • Peamine eesmärk valu leevendamine vastavalt ”valutrepile”
    • Kerge ja mõõduka valu korral paratsetamool + NSAID
      • T. Paracetamoli 1 g + T. Diclofenaci 50 mg p/o
    • Tugeva valu korral (VAS≥7) lisaks opiaat
      • Tramadoli 100 mg p/o
    • Diferentsiaaldiagnostiliselt on vaja mõelda seljavalu esile kutsuvale seisundile ning välistada eluohtlikud ning erakorralist sekkumist vajavad seisundid .

Mehaaniline seljavalu ilma neuroloogilise leiuta ei vaja hospitaliseerimist.

  • Patsiendile tuleb selgitada seljavalu olemust ning anda soovitused edasiseks ravimite tarvitamiseks ning perearstile pöördumiseks

Hospitaliseerimist vajavad seisundid

  • Patsiendid, kellel esinevad järgnevad kaebused või sümptomid, ei põe suure tõenäosusega iselimiteeruvat healoomulist seljavalu ning vajavad hospitaliseerimist:
    • seljavalu koos cauda equina sündroomiga
    • seljavalu, mille puhul on tekkinud neuroloogilise sümptomatoloogia süvenemine
    • seljavalu, mis ei ole leevendunud vaatamata adekvaatsele valuvaigistite tarvitamisele 4 nädala vältel
    • atüüpilised seljavalud
      • seljavalu ei leevendu puhates või tekkib öösiti lamades, lokaliseerub torakaalpiirkonda
      • esimest korda tekkinud seljavalu vanuses >65 aasta või seljavalu lastel
      • uus seljavalu immuunsupresseeritud patsientidel või narkomaanidel, onkoloogilistel patsientidel
    • seljavalu koos kõrge kehatemperatuuriga
    • mujalt selga kiirguv seljavalu, mille korral on tegemist hospitaliseerimist vajava patsiendiga
      • kõhuaordi aneurüsm
    • trauma järgselt tekkinud seljavalu, kui trauma mehhanismi järgi võiks oletada selgrootraumat

B.     Indikaatorid Anamnees

  • Kas on küsitletud nii seljavalu kestvuse, lokalisatsiooni, kiirgumise, iseloomu muutumise, korduvuse kui ette võetud leevendavate meetmete osas?
  • Kas on välja selgitatud kaasuvad haigused, kasutatavad ravimid, kahjulikud harjumused?
  • Kas on välistatud urineerimis- ja defektatsioonihäired?
  • Kas on välistatud seljavalu seotus traumaga või eelneva infektsioonhaigusega?

Objektiivne seisund

  • Kas on hinnatud patsiendi üldseisund?
    • patsiendi teadvus, hingamissagedus, SpO2, südamesagedus ja rütm, vererõhk on normi piires
  • on mõõdetud kehatemperatuur ja veresuhkru väärtus
  • on kirjeldatud kõhu palpatoorne leid
  • Kas on hinnatud patsiendi lokaalne staatus
    • puudub cauda equina sündroom
    • puuduvad traumatunnused
    • patsiendi neuroloogiline leid ei ole halvenenud võrreldes varasemaga (kui on varasemast kirjeldatud)

Käsitlus

  • Kas patsient on saanud adekvaatset valuravi?
  • Kas anamneesi ja objektiivse leiu alusel pole kahtlust, et seljavalu põhjuseks on mõnest teisest organist kiirguv valu?
  • Kas patsient on saanud soovitused edasiseks käitumiseks?

Patsiendi kodusele ravile jätmine

  • Kas anamneesi ning objektiivse leiu alusel ei esinenud patsiendil ühtegi hospitaliseerimist vajavat seisundit?
Koduravi